Sisemine ökoloogia sõltub otseselt tarbitava vedeliku kvaliteedist. Pikka aega arvati, et tasakaalu hoidmiseks piisab vaid elementaarse joogirežiimi järgimisest, pööramata tähelepanu vee enda füüsikalis-keemilistele omadustele. Kaasaegsed biofüüsika uuringud on aga tõestanud, et kraanivesi või tavaline pudelivesi on rakkudele sageli võõras.
Selleks, et vedelik saaks tungida läbi rakumembraani, tarnida toitaineid ja eemaldada ainevahetusjääke, peavad sisemised süsteemid kulutama kolossaalselt energiat selle struktuuri, pH-taseme ja oksüdatsiooni-reduktsioonipotentsiaali (ORP) muutmiseks. See nähtamatu igapäevane töö viib ressursside kadumiseni ja tekitab väsimustunde.
Tõelisel ehk "biokättesaadaval" veel on parameetrid, mis vastavad võimalikult lähedalt rakuvahevedeliku omadustele. See imendub koheselt, ilma täiendavaid energiakulusid nõudmata, ja toimib ideaalse transpordivahendina kõigi ainevahetusprotsesside toetamiseks.
